Miks ehituses peaks käima töö tegemine teisiti kui teistes eluvaldkondades ? 
On üsnagi tavapärane, et minnes objekti esimest korda ülevaatama näidatakse “ruumi”, “mingit maaala” ning küsimusele, et mis siia tekkima peaks või millised on soovid vastatakse või kirjeldatakse soove nii hästi kui osatakse … mis esmaseks lähenemiseks ongi juba väga hästi, aga probleem seisneb sellest, et selle info põhjal tuleb ehitama asuma ning asutaksegi (tegemata projektid, uuringud ning muu vajalik).

Toon võrdluseks mõned erialad: rätsep, kokk ja pagar … minnes sama küsimusega nende juurde hakatakse koostama retsepti, lõikeid või tegema muid plaane (ka näidiseid), et soov realiseeruks võimalikult hästi (või pakutakse juba väljatöötatud lahendust).
Väga õige … tulen nüüd loo alguse juurde tagasi ning mida siis tuleks teha ehitamist planeerima asudes? loomulikult teha plaan, leida arhitekt, sisekujundaja, konstruktor või leida kedagi kes oskaks seda kõike korraldada – projektijuht.MARGUSVILISOO_ehitusjuhtimine

Hea töö saab alguse mitmest väga olulisest asjast:

  • Tellija poolt püstitatud õige lähteülesanne, mis edastatakse arhitektile, sisekujundajale, konstruktorile …
  • Korralikult koostatud plaanid, mis on ülevaadatud ning kliendi poolt kinnitatud,
  • OLULISEIM: KAS TEHTUD PROJEKTI PÕHJAL ON VÕIMALIK EHITADA?

Nüüd olen võib olla irooniline ning ebaõiglane, aga mida on ehitajal teha ilupiltidega, joonistega kus puuduvad läbimõeldud mõõtketid, materjalide paksused, sõlmed jm

Enam täpselt ei mäelta kes olid need inimesed, aga TKTK koolis õpetati mulle kunagi selliselt:
– ehitusjuht peab oskama teha eskiisi sellisena mida oskab töömees lugeda ning mille abil on võimalik ehitada,
– ehitaja pole “kirjanik”, et jõuaks läbi töötada suurt hulka seletuskirja, kõik vajalik info peab olema joonistel või siis olema viidatud, et palun see koht vaata üle seletuskirja punktist …
– joonised peavad olema koostatud selliselt, et võttes kätte joonise leiad kõik vajalikud mõõdud ilma, et peaksid oluliselt midagi ise juurde arvestama hakkama (võivad tulla väga lihtsad arvutusvead),
MARGUSVILISOO_ehitusjuhtimine2

MIKS ON SEE KÕIK NII OLULINE?
– joonised liiguvad teinekord pika “ketina” ühelt teisele jne ning kõik peavad seda infot nägema, oskama töödelda “kohe” peale vaadates,

MUUDATUSTE JUHTIMINE, OLULISE ERISTAMINE VÄHEM OLULISEST!
– oletame, et olen valmis saanud ühe joonise. Oleme selle koos kliendiga läbi vaadanud ning teinud muudatused.
Hästi, tegin muudatused ära ning saadan joonise uuesti (heal juhul lisan kirjanurka muudatuse kuupäeva).
Juhin tähelepanu sellele, et joonis on oma algsel kujul läinud umbes viiele töövõtjal ning nüüd saadan joonise uuesti – kas kõigil on aega süveneda, et mis on muutunud? kindlasti mitte. Kuidas võiks seda esitada, et kõik muudatusi kohe näeksid: tee muudetud kohale ring ümber, kirjuta juurde näiteks punases kirjas või mida iganes, et oleks kõikidele kohe näha, et seda kohta on muudetud – lihtne ju? aga tavapäraselt nii ei ole, tekivad vead ning vigadest pahameeled ning teinekord ka rahalised kulutused.

MARGUSVILISOO_ehitusjuhtimine3

KAS EESMÄRGIKS ON TOOTA INFOT, ET KÜLL KÕIK JÕUVAD SEDA LÄBI TÖÖTADA VÕI OLLA ABIKS ?!
– projekteerija loob teost teinekord tunde, päevi, kuid ning on selle kõige sees, aga kuidas on töömaal? seal võetakse ette joonis ning pole kellelgi aega alustada sealt kus projekteerija – selleks ongi vaja, et kogu info oleks hästi kirjapandud ning loetav,
– loetav võiks olla ka hoone (ükskõik mis ehitis) ehitamise üldine loogika, et see ava seinas on seotud selle sisekujundus elemendiga selles seinas – sisekujunduseni jõutakse võib olla alles aasta pärast ning siis tulevad loogikad välja (tavapäraselt on tekkinud ehitusse viga). Minu soovitus oleks tähistada oluline kohe alguses konstruktiivses projektis, sest arvutiekraanil on seosed lihtsalt nähtavad ning allajoonimine, teisiti märkimine pole oluline lisaliigutus.

MARGUSVILISOO_ehitusjuhtimine4

Miks soovisin sellest kõigest kirjutada?
– parandada üldist keskkonda ehitusel,
– hoida kokku aega (kõikide),
– saavutada parem tulemus,
– remontide, ümberehituste korral peaks tulema “arhitekt” objektile ning kaardistama mõõtude osas objekti võimalikult täpselt.
Minult küsis kord üks sisearhitekt selliselt: “ole hea ja mõõda objektil üks koht ära, tegin seda ning ütlesin mõõdud edasi telefoniteel süvenemata kas on ikka nii nagu pidi… , siis oli vaikus … küsisin kas midagi on valesti? Ei, kõik on täpselt nii nagu joonisel (niisama kontrollisin) … siis sain aru, et sisearhitekt oli käinud objekti kohapeal eelenevalt üle mõõtmas, sisearhitekt oli mõelnud välja kogu konstruktsiooni ning minu asi oli korraldada tema mõõtude järgi ehitamist). Selline kogemus oli aastaid tagasi ning see on mõtteis ja teadmises tänaseni, et ka nii on võimalik … see on tase!
– et kõik arhitektid, sisekujundajad, konstruktorid hetkeks mõtleks: kas on võimalik tehtud jooniste põhjal midagi valmis ehitada või mitte? või hoopis ootaksin, et mind ehituse ajal võimalikult paljude küsimustega “tüüdataks” või saan rahulikult tegeleda uute objektidega jne jne
– minu jaoks ehitust juhtides on väga oluline projektist teada saada, et milline võiks olla “kruvi” mis jääb nähtavale, milline peaks olema plaadinurk, plaadilt üleminek parketile jne jne
MARGUS VILISOO_20180810

MARGUS VILISOO
margus@marxram.ee
5115007

 

võta ühendust