BLOGI

EHITUSJUHTIMINE – PROTSESS KUI SELLINE,

ALGUS JA LÕPP – TEEKOND, TAGASIVAATAMINE 

Igal tegevusel on algus ja lõpp.
Ehitamine kajastab võib olla kõige paremini tulemust (selle valmimise näol) ja tulemus saab alguse algusest.
Miks sellest kirjutada soovin?, sest iga tegevus mis järgneb algusele (ideele) mõjutab teekonda, selle kulgemist, inimesi ning hetki kes sel teekonnal kohtuvad ning ka seda, kas nad on sellel teekonnal õnnelikud ning kas tulemus on orienteeritud alguses kirjapandud eesmärgile ning et ka tagasivaatamine oleks tore ka aastate pärast,

EHITAMINE SAAB ALGUSE IDEEST,
Idee peaks panema paberile “keegi”, sest muidu oleks ju vägagi keeruline kogu aeg kellelegi infot jagada ehk idee = PROJEKT, projekt võrdub alamprojektidega mis lõpuks peab moodustama terviku mille järgi on võimalik jõuda teostuseni (ma ei räägi hetkel lihtsas ehitamises kodus näiteks).
Teostaja, see kes võtab endale ülesandeks ellu viia idee, peab lähtuma kirjapandud projektist (kas projekt on õige, hästi koostatud jne).

KUIDAS TEGELIKULT ASJAD LIIGUVAD,
Esiteks võiks mainida, et kõik eksivad … eesmärk peaks olema viia eksimused nii väikseks kui võimalik, seda saab teha ehituses hea projekti abil.
Tegelikkuses liiguvad asjad sedasi (mitte alati), et projekteerija saab oma töö valmis, klient maksab ära tasu ning siis vaatab teostaja ise kuidas hakkama saada (puuduvad sõlmed, mõõdud …). Kui nüüd projekteerijalt lisainfot küsida, siis on see aeg, et “lihtsam” on parem ära teha ja ehk õnnestub (teinekord õnnestub) ning alati pole nõus klient ka lisatasu maksma.

ÜKS “TORE” NÄIDE REAALSEST TÖÖMAAST:
Projekteerija (kahjuks või õnneks ei käi tavaliselt objektidel töömaad üle vaatamas) teeb projekti lähtudes olemasolevatest plaanidest. Reaalne olukord on aga teine ning ehitaja lahendab ära olukorra võimalikul parimal viisil, aga kuna tervikpilti ju ees koguaeg ei ole (ja kui on tegemist alltöövõtjaga, siis ei saagi olla) on viga kerge tulema. Mida siis teha kui on projektis viga? Soovitan kindlasti “nõuda”, et projekteerija tuleks objektile, koostaks uued joonised ning siis alles toimuks edasine tegevus (väikeobjektidel keeruline nõuda) … aga kes maksaks kinni ajakulu? tegelikult peaks seda tegema teatud olukordades töö tellija kuna tema on lasknud teha projekti. Siin tekib olukord kus tellijaga ei soovita tülli minna ning keegi kulusid ka sissenõudma ei hakka … (teinekord aga tellija nõuab vastupidiselt teostajalt kui tähtaeg üle …). Lennunduses on kuulujutu tasandil teadmine selline, et kui on lennuk remondis, siis remondimees annab allkirja, et sai ühe detailiosaga valmis ning teise allkirja annab paarimees kes kontrollib töö üle – kas ei võiks nii olla ka projekteerimisel?

TEINE “TORE” NÄIDE REAALSEST TÖÖMAAST:
Ehitaja palub, et projekteerija joonistaks välja täpsed sõlmed, et kus miski sõlm kohtub teisega – loomulikult on sõlmede joonistamine aeg ning lihtsam on tõmmata paberile kaks kriipsu, et las ehitaja ise vaatab kohapeal – ehk õnnestub. Või siis esitatakse ehitajale “voldik” kus on tootelehed ja kõik üldine infomaterjal. Tulemuseks on siis kaks olukorda: ehitaja hakkab tegema projekteerija tööd (tasuta) ja teiseks suuretõenäosusega eksib.

MIKS SELLEST KIRJUTAN:
– Igapäevane olukord nõuab seda,
– Peatöövõtja ega ka alltöövõtja ei saa olla “kaamel” kliendi ees, et kõik enda kanda võtaks
– Projekteerijad (sisearhitektid, arhitektid, konstruktorid) peavad võtma vastutuse, et oleks tehtud kõik oluline ehitamiseks. See on minu arvates suur probleem töömaal ning näen konkreetset vajadust sellega tegeleda.
– Tuleb minna objektile võtta kas mõõdulint või lasermõõtur ühes ning üleskaardistada kõik ja täpselt,
JA NÜÜD PEAMINE:
– Töö tellija peab küsima (täiesti julgelt) projekteerijalt lisainfot kui vaja,
– Töö tellija ei pea lähtuma sellest, et kui projekteerija sõnab, et küll ehitaja oskab ja teab – ikka tuleb nõuda, et see kajastataks projektis,
– Tööt tellija peab toetama projektijuhti, järelevalvet, et saaksid tehtud kõik vajalikud projektimuudatused (teinekord ei soovita “riidu” minna projekteerijaga ning siis jääb see rutiin ära),
MARGUS VILISOO_20180810

Margus Vilisoo
margus@marxram.ee
5115007

loe edasi

MIDA EHITAJA VAJAB?

Miks ehituses peaks käima töö tegemine teisiti kui teistes eluvaldkondades ? 
On üsnagi tavapärane, et minnes objekti esimest korda ülevaatama näidatakse “ruumi”, “mingit maaala” ning küsimusele, et mis siia tekkima peaks või millised on soovid vastatakse või kirjeldatakse soove nii hästi kui osatakse … mis esmaseks lähenemiseks ongi juba väga hästi, aga probleem seisneb sellest, et selle info põhjal tuleb ehitama asuma ning asutaksegi (tegemata projektid, uuringud ning muu vajalik).

Toon võrdluseks mõned erialad: rätsep, kokk ja pagar … minnes sama küsimusega nende juurde hakatakse koostama retsepti, lõikeid või tegema muid plaane (ka näidiseid), et soov realiseeruks võimalikult hästi (või pakutakse juba väljatöötatud lahendust).
Väga õige … tulen nüüd loo alguse juurde tagasi ning mida siis tuleks teha ehitamist planeerima asudes? loomulikult teha plaan, leida arhitekt, sisekujundaja, konstruktor või leida kedagi kes oskaks seda kõike korraldada – projektijuht.MARGUSVILISOO_ehitusjuhtimine

Hea töö saab alguse mitmest väga olulisest asjast:

  • Tellija poolt püstitatud õige lähteülesanne, mis edastatakse arhitektile, sisekujundajale, konstruktorile …
  • Korralikult koostatud plaanid, mis on ülevaadatud ning kliendi poolt kinnitatud,
  • OLULISEIM: KAS TEHTUD PROJEKTI PÕHJAL ON VÕIMALIK EHITADA?

Nüüd olen võib olla irooniline ning ebaõiglane, aga mida on ehitajal teha ilupiltidega, joonistega kus puuduvad läbimõeldud mõõtketid, materjalide paksused, sõlmed jm

Enam täpselt ei mäelta kes olid need inimesed, aga TKTK koolis õpetati mulle kunagi selliselt:
– ehitusjuht peab oskama teha eskiisi sellisena mida oskab töömees lugeda ning mille abil on võimalik ehitada,
– ehitaja pole “kirjanik”, et jõuaks läbi töötada suurt hulka seletuskirja, kõik vajalik info peab olema joonistel või siis olema viidatud, et palun see koht vaata üle seletuskirja punktist …
– joonised peavad olema koostatud selliselt, et võttes kätte joonise leiad kõik vajalikud mõõdud ilma, et peaksid oluliselt midagi ise juurde arvestama hakkama (võivad tulla väga lihtsad arvutusvead),
MARGUSVILISOO_ehitusjuhtimine2

MIKS ON SEE KÕIK NII OLULINE?
– joonised liiguvad teinekord pika “ketina” ühelt teisele jne ning kõik peavad seda infot nägema, oskama töödelda “kohe” peale vaadates,

MUUDATUSTE JUHTIMINE, OLULISE ERISTAMINE VÄHEM OLULISEST!
– oletame, et olen valmis saanud ühe joonise. Oleme selle koos kliendiga läbi vaadanud ning teinud muudatused.
Hästi, tegin muudatused ära ning saadan joonise uuesti (heal juhul lisan kirjanurka muudatuse kuupäeva).
Juhin tähelepanu sellele, et joonis on oma algsel kujul läinud umbes viiele töövõtjal ning nüüd saadan joonise uuesti – kas kõigil on aega süveneda, et mis on muutunud? kindlasti mitte. Kuidas võiks seda esitada, et kõik muudatusi kohe näeksid: tee muudetud kohale ring ümber, kirjuta juurde näiteks punases kirjas või mida iganes, et oleks kõikidele kohe näha, et seda kohta on muudetud – lihtne ju? aga tavapäraselt nii ei ole, tekivad vead ning vigadest pahameeled ning teinekord ka rahalised kulutused.

MARGUSVILISOO_ehitusjuhtimine3

KAS EESMÄRGIKS ON TOOTA INFOT, ET KÜLL KÕIK JÕUVAD SEDA LÄBI TÖÖTADA VÕI OLLA ABIKS ?!
– projekteerija loob teost teinekord tunde, päevi, kuid ning on selle kõige sees, aga kuidas on töömaal? seal võetakse ette joonis ning pole kellelgi aega alustada sealt kus projekteerija – selleks ongi vaja, et kogu info oleks hästi kirjapandud ning loetav,
– loetav võiks olla ka hoone (ükskõik mis ehitis) ehitamise üldine loogika, et see ava seinas on seotud selle sisekujundus elemendiga selles seinas – sisekujunduseni jõutakse võib olla alles aasta pärast ning siis tulevad loogikad välja (tavapäraselt on tekkinud ehitusse viga). Minu soovitus oleks tähistada oluline kohe alguses konstruktiivses projektis, sest arvutiekraanil on seosed lihtsalt nähtavad ning allajoonimine, teisiti märkimine pole oluline lisaliigutus.

MARGUSVILISOO_ehitusjuhtimine4

Miks soovisin sellest kõigest kirjutada?
– parandada üldist keskkonda ehitusel,
– hoida kokku aega (kõikide),
– saavutada parem tulemus,
– remontide, ümberehituste korral peaks tulema “arhitekt” objektile ning kaardistama mõõtude osas objekti võimalikult täpselt.
Minult küsis kord üks sisearhitekt selliselt: “ole hea ja mõõda objektil üks koht ära, tegin seda ning ütlesin mõõdud edasi telefoniteel süvenemata kas on ikka nii nagu pidi… , siis oli vaikus … küsisin kas midagi on valesti? Ei, kõik on täpselt nii nagu joonisel (niisama kontrollisin) … siis sain aru, et sisearhitekt oli käinud objekti kohapeal eelenevalt üle mõõtmas, sisearhitekt oli mõelnud välja kogu konstruktsiooni ning minu asi oli korraldada tema mõõtude järgi ehitamist). Selline kogemus oli aastaid tagasi ning see on mõtteis ja teadmises tänaseni, et ka nii on võimalik … see on tase!
– et kõik arhitektid, sisekujundajad, konstruktorid hetkeks mõtleks: kas on võimalik tehtud jooniste põhjal midagi valmis ehitada või mitte? või hoopis ootaksin, et mind ehituse ajal võimalikult paljude küsimustega “tüüdataks” või saan rahulikult tegeleda uute objektidega jne jne
– minu jaoks ehitust juhtides on väga oluline projektist teada saada, et milline võiks olla “kruvi” mis jääb nähtavale, milline peaks olema plaadinurk, plaadilt üleminek parketile jne jne
MARGUS VILISOO_20180810

MARGUS VILISOO
margus@marxram.ee
5115007

 

loe edasi

MARXRAM nüüd FB lehel !

2016 aastal tegime FACEBOOK i konto,

Mida leiad meie FB lehelt:
* põnevaid arhitektuurilahendusi üle maailma
* põnevaid sisekujunduslahendusi
* maja juurde kuulub ka aed, et siis  ka põnevaid maastikuarhitktuurilahendusi

Lisaks meie tegevusi:
* ehituslikud ideed ja huvitavad lahendused

Ehitusteenused aastast 2000!

loe edasi

Protected: MARXRAM i blogi alustab ja Head uut Aastat!

This content is password protected. To view it please enter your password below:

loe edasi