ALGUS JA LÕPP – TEEKOND, TAGASIVAATAMINE 

Igal tegevusel on algus ja lõpp.
Ehitamine kajastab võib olla kõige paremini tulemust (selle valmimise näol) ja tulemus saab alguse algusest.
Miks sellest kirjutada soovin?, sest iga tegevus mis järgneb algusele (ideele) mõjutab teekonda, selle kulgemist, inimesi ning hetki kes sel teekonnal kohtuvad ning ka seda, kas nad on sellel teekonnal õnnelikud ning kas tulemus on orienteeritud alguses kirjapandud eesmärgile ning et ka tagasivaatamine oleks tore ka aastate pärast,

EHITAMINE SAAB ALGUSE IDEEST,
Idee peaks panema paberile “keegi”, sest muidu oleks ju vägagi keeruline kogu aeg kellelegi infot jagada ehk idee = PROJEKT, projekt võrdub alamprojektidega mis lõpuks peab moodustama terviku mille järgi on võimalik jõuda teostuseni (ma ei räägi hetkel lihtsas ehitamises kodus näiteks).
Teostaja, see kes võtab endale ülesandeks ellu viia idee, peab lähtuma kirjapandud projektist (kas projekt on õige, hästi koostatud jne).

KUIDAS TEGELIKULT ASJAD LIIGUVAD,
Esiteks võiks mainida, et kõik eksivad … eesmärk peaks olema viia eksimused nii väikseks kui võimalik, seda saab teha ehituses hea projekti abil.
Tegelikkuses liiguvad asjad sedasi (mitte alati), et projekteerija saab oma töö valmis, klient maksab ära tasu ning siis vaatab teostaja ise kuidas hakkama saada (puuduvad sõlmed, mõõdud …). Kui nüüd projekteerijalt lisainfot küsida, siis on see aeg, et “lihtsam” on parem ära teha ja ehk õnnestub (teinekord õnnestub) ning alati pole nõus klient ka lisatasu maksma.

ÜKS “TORE” NÄIDE REAALSEST TÖÖMAAST:
Projekteerija (kahjuks või õnneks ei käi tavaliselt objektidel töömaad üle vaatamas) teeb projekti lähtudes olemasolevatest plaanidest. Reaalne olukord on aga teine ning ehitaja lahendab ära olukorra võimalikul parimal viisil, aga kuna tervikpilti ju ees koguaeg ei ole (ja kui on tegemist alltöövõtjaga, siis ei saagi olla) on viga kerge tulema. Mida siis teha kui on projektis viga? Soovitan kindlasti “nõuda”, et projekteerija tuleks objektile, koostaks uued joonised ning siis alles toimuks edasine tegevus (väikeobjektidel keeruline nõuda) … aga kes maksaks kinni ajakulu? tegelikult peaks seda tegema teatud olukordades töö tellija kuna tema on lasknud teha projekti. Siin tekib olukord kus tellijaga ei soovita tülli minna ning keegi kulusid ka sissenõudma ei hakka … (teinekord aga tellija nõuab vastupidiselt teostajalt kui tähtaeg üle …). Lennunduses on kuulujutu tasandil teadmine selline, et kui on lennuk remondis, siis remondimees annab allkirja, et sai ühe detailiosaga valmis ning teise allkirja annab paarimees kes kontrollib töö üle – kas ei võiks nii olla ka projekteerimisel?

TEINE “TORE” NÄIDE REAALSEST TÖÖMAAST:
Ehitaja palub, et projekteerija joonistaks välja täpsed sõlmed, et kus miski sõlm kohtub teisega – loomulikult on sõlmede joonistamine aeg ning lihtsam on tõmmata paberile kaks kriipsu, et las ehitaja ise vaatab kohapeal – ehk õnnestub. Või siis esitatakse ehitajale “voldik” kus on tootelehed ja kõik üldine infomaterjal. Tulemuseks on siis kaks olukorda: ehitaja hakkab tegema projekteerija tööd (tasuta) ja teiseks suuretõenäosusega eksib.

MIKS SELLEST KIRJUTAN:
– Igapäevane olukord nõuab seda,
– Peatöövõtja ega ka alltöövõtja ei saa olla “kaamel” kliendi ees, et kõik enda kanda võtaks
– Projekteerijad (sisearhitektid, arhitektid, konstruktorid) peavad võtma vastutuse, et oleks tehtud kõik oluline ehitamiseks. See on minu arvates suur probleem töömaal ning näen konkreetset vajadust sellega tegeleda.
– Tuleb minna objektile võtta kas mõõdulint või lasermõõtur ühes ning üleskaardistada kõik ja täpselt,
JA NÜÜD PEAMINE:
– Töö tellija peab küsima (täiesti julgelt) projekteerijalt lisainfot kui vaja,
– Töö tellija ei pea lähtuma sellest, et kui projekteerija sõnab, et küll ehitaja oskab ja teab – ikka tuleb nõuda, et see kajastataks projektis,
– Tööt tellija peab toetama projektijuhti, järelevalvet, et saaksid tehtud kõik vajalikud projektimuudatused (teinekord ei soovita “riidu” minna projekteerijaga ning siis jääb see rutiin ära),